Viimane postitus maapealse paradiisi kohta(((

30mai

Nüüd oskate teie ka sloveenia keeles ,,nägemist" ütelda!)))
NASVIDENJE!

Viimane tööpäev möödus rahulikult.
Enelinil oli gaas põhja keeratud ja üks massaaž ajas teist taga aga ta oli tubli ja tegi töö kulmu kortsutamata ära.
Kunagi võibolla, räägib ta mõnest eredast hetkest, mida tal õnnestus siis kogeda..))))

Nagu juba olen maininud, andis tööpäeva lõpus Marko meile pidulikult üle koogikesed ja oligi kõik.
läksime viimast korda Bledis töölt koju.

Järgmine päev oli tõsiselt kuum.
Kuna tuuseldasin terve päeva õues, olin õhtuks punase nina- ja rinnaesisega nagu näärivana.

Kalopeerisin veel sinna linna, kus eelmine kord ära eksisin.
Seekord ära ei eksinud ja olin natuke pettunud.

Aga sain terava elamuse  hiinlaste poest.
Nimelt olin ma seal ka varem korduvalt käinud.
Alati oli kassas pereema, kellel beebi oli kausikesega kassa kõrval ja vajadusel sai beebi rinna otsa tõstetud.
Esimesed korrad imestasin sellist töökorraldust nähes aga hiljem harjusin ära.
Seekord oli miniatuurne pereisa kassas.
(võibolla läks abikaasa järgmist last sünnitama)

Olin suures ja inimtühjas poes ainuke klient ja pidin taluma isahiinlase tatistamist ja häälekat kõhimist..
Lootsin, et ma ometi siit mingit vastikut nakkust ei saa.
Kolasin natuke poes ringi ja leidsin endale kaks tillukest seelikut.
Proovisin neid selga, kõik oli ok.
Lähen siis kassasse maksma.
Pereisa vaatab mind, vaatab seelikuid uskumatu näoga ja küsib, et kas te ikka proovisite neid?
Noogutan imestunult peaga.
Tema küsib valgeid hambaid välgutades,,really"??
Vaatan teda mõistmatu näoga.
Siis püüab ta mulle sloveeni/inglise/hiina segukeeles seletada, et
seelik väike- naine suur
Haa, aitäh aususe eest!
Hakkan kaardiga arvet maksma
Kui esimese numbri sisse löön, hakkab terminal jõleda häälega röökima..
Ehmatan ära, kuid minimees rahustab mind naeratusega, võtab terminali niitpeenikeste sõrmede vahele  ja taob seda vastu leti äärt....
No ja saabki korda!
Hakkan vaikselt kätt kauba järele sirutama
Ta haarab need siiski kärmelt oma valdusse ja seletab piiksudes, et võin need alati tagasi tuua , kui need ei peaks mulle  sobima....
Seejärel saab suur naine oma väiksed seelikud  kätte ja hiilib poest välja...



Püüan jäädvustada meie viimased hetked Sloveenias,

Paljudel majadel on  küljes viinamarja taimed kaunistuseks ja ilmselt hiljem ka söömiseks:





Meie viimane õhtu järve äärses kohvikus:

See oli päris kõrgel:


Enelin uurib õudkallist joogikaarti:



 Pildistan all olevaid puid....





Meie viimane Sloveenia rahvuskoogike

( võtsime minu tungival nõudmisel kahe peale ühe koogi, kuna see on niiiiii rammus)


Jään taga igatsema seda kohalikku kommet, et kohvi serveeritakse ALATI metallkandikul ja klaasi veega:


Lubage nüüd juhtida tähelepanu meile kohviga kaasapandud küpsistele:

                               Nii esimene küpsis on siis Enelinile:

                                 Kaunis daam noormehega:


                                                               Küpsis nr 2.

                                                        Minu kandikul...

                                                    Kaks kortsus vanainimest...

                                               Kõik said nagu vanuse järgi?


                                                         

                                                              Ja sildike rõdu äärel:

                                            Selge, ei hakka siis üritama, kuigi oli   plaanis peale solvavat

                                                    küpsist üle ääre ronida.



Kurvalt  küpsist süües, saab maha vaadata ja lohutuseks mosaiiki laotud linnukesi uurida




Ja vetsus muide on selline klaasvitraaž

(nii kaunis, et unusta ennast potile istuma)




Ja oligi õigus, et sellel järvel elab luigepere!

(pereisa kohta info puudub aga lapsed ilusad)




Et te ei arvaks, et meie naabrimees on päriselt kadunud või  muidusööja:

Ta on lihtsalt koguaeg tööl:

(See nelja jalaga kribu seal pildi keskel, mäletate küll, ja  jälestab porgandeid!):




Leidsin kuskilt mingi kaardikese, millel saan teile näidata eelpool juttudes mainitud matkaradu:


 See täpp on siis meie kodus, ja sealt suundume Vintgari kärestikku vaatama ja on näha kuidas tagasi tuleme hoopis teist teed mööda.



See on minu igapäevane matkarada Lesce-sse ja sealt edasi Radovlica-sse
( viimases kohas õnnestus mul siis korra  ära eksida)



Meie lambad siin täiesti väsinud:
(viimasel korral sinna aeda porgandeid viies, oli keegi need ära lutsutanud...)


Minu matkarajal asus Dinopark, kus sai pileti eest neid kujukesi liigutamas näha.
Me ei käinud seal kordagi, kuna sinna ei viinud ühtegi ülekäigu rada ja üle kiirtee me ei riskinud hüpata.










Päikseloojang...



Siis saabus meile Moica järele.

Laadisime oma hiigelrasked kohvrid autosse ja sõitsime Ljubljana lennujaama.
Jätsime temaga südamlikult hüvasti.

Chek in- tehes kogesin äärmiselt külma ja ükskõikset suhtumist  võrreldes Eesti lennujaamaga.
Tollis oli kõik ok, kuni selle hetkeni, kui läbivalgustaja küsis, kas mul on ,,liquid" käsipagasis.
Kuna ma ei mäletanud selle sõna tähendust ja ta hääldas seda suht kummaliselt, hõikasin ma Enelini suunas et mida ta minult nõuab??
Enelin vastas, et küsitakse vedelike olemasolu kohta käsipagasis.
Seda mul polnud ja möödusin probleemideta  surmükskõiksetest  tolliametnikest.
Sõit laabus.
Istambulist Tallinnasse sõitev lennuk küll hilines üle poole tunni ja Eesti kohal sattusime esimesse ja viimasesse turbulentsi.
Rahvas oigas häälekalt iga jõnksutamise peale.
(Kui kuu tagasi Istambuli sõitsime, siis maandumisel  kogu rahvas lennukis plaksutas.)
Nüüd tõelise raputuse õnnelikult läbinuna, ei plaksutanud mitte keegi ja me olime tõsiselt imestunud aga kahekesi aplodeerima hakata tundus ka imelik.
Eestis ootasime üsna kaua oma passikontrolli järjekorda

Nüüd oleme tagasi.
Osad mu lemmikloomad põgenesid mind nähes vannituppa varjule,
Kaupo küll kõõritas mind imelikult aga vanni alla ei pugenud.
Seega lõpp hea, kõik hea!)))))

Järgmise korrani!

Pühendan selle blogi porgandivihkajast naabrimehele!








Comments

Popular posts from this blog

5-6mai

13 mai